Tunnustatud naisteadlased

Tunnustatud naisteadlased

EANÜ AASTA AKADEEMILINE NAISTEADLANE

Külli Kingo
tunnustatud 8. oktoobril 2016.

Külli Kingo (sündinud 7. aprillil 1972) on Eesti arstiteadlane, kes kaitses doktorikraadi 2005. aastal teemal “Interleukiin ­-10 perekonna tsütokiniinide geenide polümorfismid naastulise psoriaasi puhul.”

Külli Kingo on Tartu Ülikooli dermatoloogia ja veneroloogia professor,  rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud teadlane ja hinnatud õppejõud. Tema teadustöö hõlmab erinevate nahahaiguste tekkemehhanisme, levikut ja ravivõimalusi. Tema töö on oluliselt mõjutanud arusaamist kaasasündinud immuunsuse olulisest rollist nahahaiguste patogeneesis.

Külli Kingo on avaldanud üle 90 publikatsiooni. EANÜ tunnustuse saamise eel oli tema juhendamisel kaitstud 4 doktoritööd, sel ajal juhendas ta 6 doktoranti. 2004. aastal omistati  Külli Kingole Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ning 2016. aastal Riigi teaduspreemia arstiteaduses. Külli Kingo on töötanud mitmetel kõrget vastutust nõudvatel töökohtadel, nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahakliiniku juhataja ning Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan.

Tiina Nõges
tunnustatud 29. septembril 2018.

Tiina Nõges (sündinud 24.05.1957) on 2013. aastast Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobiolooga professor.
Ta kaitses doktorikraadi Moskvas 1989. a. teemal „Toitumissuhted Peipsi järve planktonis”.

Tiina Nõges on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes on loonud limnoloogiakeskuses töörühma, kuhu kuulub üle 40 teadlase ja kraadiõppuri. Tema töörühm on sisevete uuringud viinud kaasaegsele funktsionaal-ökoloogilisele tasandile. Käesoleval ajal juhib ta Eesti üht suurimat projekti, mille teemaks on järvede toiduahelate ja kalastiku elujõulisusega.

ISI WoS andmebaasis on 106 Tiina Nõgese publikatsiooni, mida on tsiteeritud ligi 2000 korda. Tema töörühm osaleb Euroopa teaduse raamprogrammide projektides ning viimastel aastatel on ta juhtiv teadlane ülemaailmse järvede pidevmõõtmiste võrgustikus GLEON ja globaalseid järvede temperatuurimuutusi uurivas töörühmas.

Tiina Nõgese eestvedamisel alustati regulaarseid rahvusvahelisi Euroopa Suurjärvede Sümpoosione (ELLS), mis toimuvad alates 2006. aastast. Tiina Nõgese ja tema teadusrühma tööd on kahel korral (2003 ja 2015) tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga. EANÜ tunnustuse saamise ajaks oli Tiina Nõges juhendanud 9 doktori ja 6 teadusmagistri tööd.

Aastatel 2009 –2012 oli Tiina Nõges Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Tiina Nõges kuulub Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogusse. Ta pälvis 2017. aastal Eesti Maaülikooli teenetemedali.

Andra Siibak
tunnustatud 6. oktoobril 2021.

Andra Siibak (sündinud 13. juulil 1981) on Tartu Ülikooli meediauuringute professor ning meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppekava programmijuht aastast 2016. Andra Siibak kaitses 2009. a. doktoritöö teemal „Self-presentation of the “Digitaalne Generatsioon” in Estonia“.

Tema peamised uuringud on seotud (noorte) interneti- ja sotsiaalmeedia kasutuse, uue meedia andmestumise ning privaatsuse teemadega. Perioodil 2020/2021 ilmus tema autorluses 14 kõrgetasemelist rahvusvaheliselt eelretsenseeritud publikatsiooni ning lisaks hulgaliselt populaarteaduslikke artikleid, ettekandeid, kogumikuartikleid, õpikupeatükke.

2020. aasta lõpus ilmus Andra Siibaku koostamisel ja toimetamisel digitaalsetele meetoditele keskenduv kõrgkooliõpik, mis pälvis HTMi „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2020” preemia ja sai Statistikaameti konkursil „Andmepärl 2020” parima andmeloo preemia.

2021. aastal ilmus Andra Siibakult koostöös Giovanna Mascheroniga (Milano Ülikool) ingliskeelne monograafia „Datafied Childhoods. Data Practices and Imaginaries in Children`s Lives”, mis leidis olulist tunnustust Maailma Internetiuurijate Assotsiatsiooni poolt.

Septembris 2021 valiti Andra Siibak ECREA (Euroopa kommunikatsiooniuurijate ja
-hariduse assotsiatsioon) doktorikooli peasekretäriks. Ta juhendab doktorante meedia ja kommunikatsiooni, sotsioloogia ja õigusteaduse erialadel. Tunnustuse saamisele kahel eelneval aastal kaitsti tema juhendamisel 4 magistritööd, 2 bakalaureusetööd ning 3 seminaritööd. Augustis 2021 nomineeriti ta Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) visuaalkultuuri, filmi ja meedia sektsiooni liikmeks.

EANÜ AASTA AKADEEMILINE NOOR NAISTEADLANE

Triinu Kõrgessaar
tunnustatud 8. oktoobril 2016.

Triinu Kõressaar (sündinud 8.06.1982) on Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadur. Ta kaitses doktorikraadi bioinformaatika alal 2012. aastal teemal „PCRi praimeridisaini parendamine prokarüootsete liikide detekteerimisel”.

Tema uurimisvaldkond on paikneb arvutiteaduse ja molekulaarbioloogia piirimail, milles ta on arendanud väga vajalikke uusi metoodikaid. Uurimistöö kõrval on ta hinnatud bioinformaatika õppejõud, kes juhendab magistrante ja jagab regulaarselt oma oskusi ja teadmisi rahvusvahelistel konverentsidel.

Birgit Maaten
tunnustatud 29. septembril 2018.

Birgit Maaten (sündinud 5.10.1990) on Tallinna Tehnikaülikooli energeetikadoktor. Ta kaitses doktoritöö 2018. aastal teemal „Erinevate põlevkivide koostis ja reaktiivsus ning nende termilisel töötlusel tekkivad produktid”.

Birgit Maaten õpetab üliõpilastele kütusemajandust ja põlemisteooriat ning loodushoidu energeetikas. Tunnustuse saamise ajaks oli tal ilmunud 17 publikatsiooni, peatükid kahes kogumikus ning ta oli lõpetanud 12 projekti, käsil oli 5 jooksvat projekti. Ta on juhendanud ühe magistritöö. Birgit Maaten kuulub Energiatehnoloogia instituudi nõukogusse.

Põhikiri

Põhikiri

Redaktsiooni muutus kinnitatud 11.02.1999

EESTI AKADEEMILISTE NAISTE ÜHING

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing (edaspidi EANÜ).

1.2. EANÜ on Tartu Ülikooli juures tegutsev akadeemilise haridusega naiste vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on 1926. a. asutatud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu õigusjärglane.

1.3. EANÜ tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtkonna valitavusel alt üles ja juhtide korrapärasel aruandlusel ühingu liikmete ees.

1.4 EANÜ taotleb akadeemilise haridusega naiste organisatsioonilist ühendamist, teaduse ja praktilise tegevuse integreerimist, erialaste kontaktide arendamist.

1.5. EANÜ on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma pitsat ja sümboolika.

1.6. EANÜ juhindub oma tegevuses põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

1.7. EANÜ juhatus asub Tartu Ülikoolis – Ülikooli 18, 51014Tartu linn, Eesti Vabariik.

1.8. EANÜ majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. ÜHINGU EESMÄRGID JA TEGEVUS

2.1. EANÜ tegevuse eesmärgid on:

2.1.1. koondada Eesti akadeemilise haridusega naisi hariduse ja kultuuri edendamiseks Eesti Vabariigis;

2.1.2. virgutada akadeemilisi naisi rakendama oma teadmisi ja oskusi lahendamaks probleeme avaliku elu kõikidel tasanditel;

2.1.3. suurendada huvi teadustöö vastu kaasates naisüliõpilasi ja praktilise tegevusega seotud akadeemilisi naisi teadusuuringutele;

2.1.4. kujundada akadeemilist kutse-eetikat;

2.1.5. kaitsta teadusuuringute ja õpetamise vabadust;

2.1.6. levitada erialateadmisi;

2.1.7. jäädvustada Eestis sündinud, õppinud, elanud või töötanud silmapaistvate naiste mälestust;

2.1.8. korraldada akadeemiliste naiste suhtlemist ja ühisüritusi;

2.1.9. arendada koostööd naiste muude ühendustega oma eesmärkide saavutamiseks;

2.1.10. luua suhteid välismaa akadeemiliste naiste ja nende organisatsioonidega;

2.1.11. korraldada EANÜ liikmete täienduskoolitust;

2.1.12. taotleda EANÜ liikmetele stipendiume, teaduslähetusi välisriikidesse jms;

2.1.13. aidata kaasa akadeemiliste naiste teadustööde kirjastamisele.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks korraldab EANÜ ettekandekoosolekuid, diskussioone, kohtumisi, ekskursioone ja mitmesuguseid muid ühisüritusi; koordineerib EANÜ ajaloo uuringuid, arendab koostööd välisriikide organisatsioonidega; taotleb vahendeid täienduskoolituste käivitamiseks ning muude EANÜ ees seisvate ülesannete täitmiseks.

2.3. Oma eesmärkide saavutamisel on EANÜ-l õigus:

2.3.1. avada ja sulgeda arveid ja erikontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone;

2.3.2. määrata oma vahendite arvel naisteadlastele stipendiume ja anda auhindu silmapaistvate teadussaavutuste eest;

2.3.3. teha ettepanekuid teistele organisatsioonidele stipendiumite määramiseks ja auhindade andmiseks naisteadlastele;

2.3.4. sõlmida lepinguid ja sooritada muid tehinguid oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

3. ÜHINGU LIIKMED, ÜHINGUSSE ASTUMISE, SELLEST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD

3.1. EANÜ liikmed jagunevad tegevliikmeteks, auliikmeteks ja välisliikmeteks.

3.2. EANÜ tegevliikmeteks võivad olla Eestis elavad akadeemilise hariduse saanud naised.

3.3. EANÜ auliikmeteks võib EANÜ üldkoosolek valida isiku, kellel on EANÜ tegevuse arendamisel erilisi teeneid.

3.4. EANÜ välisliikmeteks võib EANÜ üldkoosolek valida välismaal elavaid isikuid, kellel on EANÜ tegevuse toetamisele rilisi teeneid.

3.5. EANÜ tegevliikmeks astumiseks peab soovija esitama EANÜ või EANÜ osakonna juhatusele sellekohase avalduse, milles väljendub tema nõusolek tunnustada EANÜ põhikirja.

3.6. EANÜ või EANÜ osakonna juhatus vaatab saabunud avalduse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest, vajaduse korral vestleb EANÜ-sse astuda soovijaga ning otsustab EANÜ-sse vastuvõtmise küsimuse.

3.7. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

3.8. Iga liige võib kirjaliku avalduse alusel EANÜ-st välja astuda.

3.9. EANÜ juhatus või EANÜ osakonna juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja EANÜ vastastikused varalised õigused ja kohustused. Otsuse ärakiri saadetakse või antakse väljaastunud liikmele kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

3.10. Liige loetakse EANÜ-st väljaastunuks vastava otsuse tegemise päevast.

3.11. Liige arvatakse EANÜ või EANÜ osakonna üldkoosoleku otsusega EANÜ-st välja järgmistel põhjustel:

3.11.1. kui ta ei vasta seaduses või põhikirjas liikmele esitatavatele tingimustele;

3.11.2. kui ta ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi, sealhulgas ei tasu mõjuvate põhjusteta 31. detsembriks selle aasta liikmemaksu;

3.11.3. kui ta on käitunud ebaväärikalt ning sellega diskrediteeriunud EANÜ-d. 

3.12. EANÜst välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

3.13. Põhikirja punkti 3.11 alusel väljaarvatud liige loetakse EANÜst väljaarvatuks väljaarvamise otsuse tegemise päevast alates.

3.14. Kui liikme on välja arvanud EANÜ osakonna üldkoosolek, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist EANÜ üldkoosoleku poolt;

3.15. EANÜst väljaastunud või väljaarvatud isikutele sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

3.16. Liikmelisust EANÜs ja liikmeõiguste teostamist ei saa edasi anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.17. Juhatus peab EANÜ liikmete registrit.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. EANÜ liikme õigused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.

4.2. Liikmel on õigus:

4.2.1.võtta osa EANÜ tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele;

4.2.2. võtta hääleõigusega osa EANÜ üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu;

4.2.3. valida ja olla valitud EANÜ juhtimis- ja kontrollorganitesse;

4.2.4. saada juhatuselt teavet EANÜ tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet;

4.2.5. esitada ettepanekuid EANÜ tegevuse kohta;

4.2.6. astuda EANÜst välja;

4.2.7. kasutada teisi seaduses ja põhikirjas nimetatud liikme õigusi.

4.3. Liikmel on kohustus:

4.3.1. järgida seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja teiste juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;

4.3.2. tasuda õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemaksu;

4.3.3. võtta osa EANÜ tegevusest ja aidata kaasa EANÜ eesmärkide saavutamisele.

4.4. EANÜ au- ja välisliikmetel on ühingu tegevust puudutavate küsimuste otsustamisel hääleõigus võrdselt tegevliikmetega, EANÜ au- ja välisliikmed on vabastatud sisseastumis-ja liikmemaksu tasumisest.

4.5. Liikmele võib täiendavaid kohustusi kehtestada ainult üldkoosoleku otsusega.

4.6. Liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

4.7. Päevast, mil liige loetakse EANÜ-st väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad tema liikmelisusest tulenevad varalised ja mittvaralised õigused ja kohustused.

4.8. Isikul, kelle liikmelisus EANÜs on lõppenud, ei ole õigusi EANÜ varale.

4.9. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

4.10. Liige ei vastuta EANÜ kohustuste eest.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. EANÜ kõrgeim juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek.

5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

5.2.1. põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

5.2.2. EANÜ eesmärgi muutmine;

5.2.3. EANÜ ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;

5.2.4. au- ja välisliikmete valimine;

5.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine;

5.2.7. juhatuse ja revisjonikomisjoni aruande ärakuulamine ja kinnitamine;

5.2.8. juhatuse liikmete, sealhulgas juhatuse esinaise ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;

5.2.9. toimkondade koosseisu kinnitamine;

5.2.10. sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse määramine;

5.2.11. liikmetele täiendavate õiguste andmine ja kohustuste kehtestamine;

5.2.12. muude küsimuste lahendamine, mis seaduse või põhikirjaga ei ole antud muude organite pädevusse.

5.3. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

5.4. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku iga aasta sügissemestril. Korralise üldkoosoleku orienteeruv aeg ja koht määratakse kindlaks eelmisel üldkoosolekul.

5.5. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku EANÜ juhatuse, juhatuse esinaise, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel.

5.6. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. Juhatus peab punktis 5.5. nimetatud asjaolude ilmnemisel kutsuma erakorralise üldkoosoleku kokku 30 päeva jooksul vastava nõude esitamise päevast arvates.

5.7. Kui juhatus ei ole üldkoosolekut 30 päeva jooksul kokku kutsunud, on üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud isikutel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

5.8. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada viisteist päeva enne üldkoosoleku toimumist, kusjuures kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

5.9. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui tema kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja EANÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid ning sellel osaleb või on esindatud üle poole EANÜ liikmetest.

5.10. Kui üldkoosolek ei ole punkti 5.9. kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata kokkutulnute arvust.

5.11. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik EANÜ liikmed.

5.12. EANÜ liikmel on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

5.13. Liiget võib esindada vaid teine EANÜ liige.

5.14. Liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:

5.14.1. temaga kohtuvaidluse alustamine või lõpetamine;

5.14.2. EANÜ nõue tema vastu või tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest;

5.14.3. liikme või temaga võrdset mmajanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemine;

5.14.4. tema väljaarvamine EANÜst.

5.15.EANÜ liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada järgmiste küsimuste otsustamisel:

5.15.1. EANÜ poolt tema vastu nõude esitamine;

5.15.2. juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.

5.16. Punktis 5.15 nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

5.17. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

5.18. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

5.19. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete või nende esindajate poolthäältest, kui otsustatakse:

5.19.1. põhikirja muutmist, täiendamist või uue põhikirja vastuvõtmist;

5.19.2. EANÜ ühinemist, jagunemist või lõpetamist.

5.20. EANÜ eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

5.21. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik EANÜ liikmed.

5.22. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

5.23. Kohus võib EANÜ liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus on EANÜ alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mis seda juhib ja esindab.

6.2. Juhatuse liikmete arv määratakse üldkoosoleku otsusega arvestusega, et juhatusse kuulub kolm kuni seitse liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

6.3. Üldkoosolek valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esinaise.

6.4. Juhatuse esinaine korraldab juhatuse tööd.

6.5. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EANÜ kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6.6. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

6.7. Juhatuse pädevusse kuulub:

6.7.1. EANÜ tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal;

6.7.2. ülesannete jaotamine juhatuse liikmete vahel;

6.7.3. üldkoosoleku otsuste ja soovituste elluviimine, vajadusel sellega seonduvate otsuste vastuvõtmine;

6.7.4. EANÜ eesmärkide saavutamise organiseerimine ja planeerimine;

6.7.5. taotleja tegevliikmeks vastuvõtmise tsustamine ja liikmete väljaastumise avalduste rahuldamine;

6.7.6. iga-aastase eelarve koostamine ja kinnitamine ning selle täitmise jälgimine;

6.7.7. liikmete registri pidamine;

6.7.8. EANÜ raamatupidamise korraldamine;

6.7.9. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;

6.7.10. muude küsimuste otsustamine, mis seaduse või põhikirjaga on antud juhatuse pädevusse.

6.8. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhtuse esinaine vastavalt vajadusele.

6.9. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

6.10. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

6.11. Punktis 6.9 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse , kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.12. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses kehtestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksulk, arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

6.13. Kinnitatud majandusaasta aruandele ja tegevusaruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

6.14. Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel EANÜle tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

6.15. Juhatuse liikme vabastab vastutusest:

6.15.1. tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud;

6.15.2. tema puudumine mõjuval põhjusel (haigus, lähetus ja muu selline) juhatuse koosolekult, millel varalise kahjus tekkimise aluseksolev otsus vastu võeti.

6.16. Juhatuse liikmelon õigus nõuda ülesannete täitmisel teatud vajalike kulutuste hüvitamist.

6.17. Juhatus peab liikmete registrit.

7. OSAKONNAD

7.1. EANÜ liikmed võivad moodustada territoriaalse osakonna, kui selles on vähemalt 10 liiget.

7.2. Osakonna loomise otsustab üldkoosolek.

7.3. Osakond ei ole juriidiline isik.

7.4. Osakond tegutseb EANÜ põhikirja alusel koostatud kodukorra järgi, mille kinnitab EANÜ juhatus.

7.5. Osakonna kõrgeim organ on üldkoosolek, millel võivad osaleda osakonna tegevuspiirkonnas elavad EANÜ liikmed.

7.6. Osakonna pädevusse kuulub EANÜ eesmärkide elluviimine oma tegevuspiirkonnas.

7.7. Osakonnal on juhatus, mis juhib osakonna tegevust. Juhatusel on üldkoosoleku otsusega osakondadele eraldatud vara käsutamise õigus.

7.8. Osakonna juhatuses on kaks kuni viis liiget. Osakonna juhatuse esinaine valitakse arvestusega, et ta peab kuuluma EANÜ juhatusse.

8. TOIMKONNAD

8.1. Oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks võivad EANÜ liikmed moodustada toimkondi.

8.2. Toimkond on muu organ mittetulundusühingute seaduse mõttes.

8.3. Toimkonna pädevusse kuulub EANÜ eesmärkide elluviimine, sellega seotud otsuste vastuvõtmine ja õigustoimingutetegemine.

8.4. Toimkonna moodustamise võib liikmete avalduse alusel otsustada EANÜ üldkoosolek või juhatus, samuti osakonna üldkoosolek või juhatus.

9. REVISJONIKOMISJON

9.1. EANÜ kontrollorganiks on revisjonikomisjon.

9.2. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Revisjonikomisjonis on üks kuni kolm liiget.

9.3. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla EANÜ juhatuse liige ega raamatupidaja.

9.4. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esinaise, kes juhib komisjoni tööd ja jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel.

9.5. Revisjonikomisjon viib läbi EANÜ majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoni aruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

9.6. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida EANÜ vara, arvelduskontosid, raamatupidamise dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks.

9.7. Revisjonikomisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

9.8. Revisjonikomisjoni koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa üle poole revisjonikomisjoni liikmetest.

9.9. Revisjonikomisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole kohal olnud revisjonikomisjoni liikmetest.

9.10. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse.

10. ÜHINGU VARA

10.1. EANÜ vara tekib sisseastumis- ja liikmemaksudest, ühingu ja osakondade üritustest laekunud tuludest, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest, EANÜ tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.

10.2. EANÜ vara käsutamise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku otsusega osakondadele eraldatud vara käsutamise õigus on osakondade juhatusel.

10.3. Liikmel ei ole õigust EANÜ varale ja EANÜl ei ole õigust liikme varale.

10.4. EANÜ vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Liikmed ei kanna varalist vastutust EANÜ kohustuste eest ja EANÜ ei kanna varalist vastutust oma liikmete koustuste eest.

10.5. Kontrolli EANÜ finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjonikomisjon.

11. ÜHINGU LÕPETAMINE

11.1. EANÜ lõpetatakse:

11.1.1. üldkoosoleku otsusega;

11.1.2. pankrotimenetluse alustamisel EANÜ vastu;

11.1.3. kui EANÜsse on jäänud vähem kui kaks liiget;

11.1.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;

11.1.5. muudel seaduses ettenähtud alustel.

11.2. EANÜ lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

11.3. EANÜ tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.

11.4. EANÜ tegevuse lõpetamise tagajärjel allesjäänud vara saatuse üle otsustab üldkoosolek.

11.5. Vara ei või õigustatud isikule üle anda enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.

12. EANÜ ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

12.1. EANÜ võib ühineda ainult mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundus-ühinguteks.

12.2. EANÜ ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

Kontakt

Kontakt

EESTI AKADEEMILISTE NAISTE ÜHING MTÜ

Aadress
Ülikooli 18, 51014 Tartu, Tartumaa

Telefon
+372 502 4384

E-post
ean@ean.ee

Arvelduskonto
SEB PANK
EE131010102001546008

JUHATUSE LIIKMED

Helle Karro
Mai Maser
Anu Isküll
Anu Leppiman
Ülle Kurm

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST

    Me oleme haritud naised, erinevatest eluvaldkondadest ja koos moodustame imelise sünergia.
    EANÜ liikmeks võib saada iga Eestis elav akadeemilise kraadiga või sellega võrdsustatud haridusastmega naine. Vanusepiirangut meil ei ole.
    Eespool näete, kuna ja kus meie järgmine kohtumisõhtu toimub.
    Tulge kohale ja nautige. Kui meie seltskond meeldib, siis uue liikme avalduse saate siit alla laadida ning selle järgmine kord juba kaasa võtta.

    UUE LIIKME AVALDUS

    Auliikmed

    Auliikmed

    Johanna Sild-Rebane
    17.03.1882 – 23.11.1946

    Johanna Sild-Rebane oli Eesti majandusteadlane ja ajakirjanik
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu esimene auliige aastast 1933

    Johanna Sild-Rebane lõpetas Tartu Puškini Gümnaasiumi ja Berni Ülikooli majandusteaduskonna. 1911. aastal kaitses esimese Eesti naisena doktoriväitekirja. Töötas Postimehe toimetuses majandusajakirjanikuna. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige ja auvilistlane. 1912 osales Eesti naiste esindajana esimesel ülevenemaalisel naishariduse kongressil. 27.–28. mail 1917 toimunud Eestimaa Esimesel Naiskongressil esines ettekandega naisest abielus ja kutsetöös. Ajakirjas „Naiste Töö ja Elu“ avaldas mitmeid kirjutisi, näit. naiste tööalastest probleemidest, organiseeritud naisliikumise tähtsusest, emade ja laste kaitsest.

    Johanna Sild-Rebane hukkus 64 aastasena autoõnnetuses. Ta on maeti Högalidi kalmistule Stockholmis.

    Miina Härma
    09.02.1864 – 16.11.1941

    Miina Härma  oli eesti helilooja, koorijuht ja organist
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 1933

    Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann) õppis Tartu eraalgkoolis ja K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1894. aastal, mil toimus viies Eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ja moodustas  siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. 1903. aastal siirdus Miina Härma Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Alates 1917. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ( praegune Miina Härma Gümnaasium). 9. veebruaril 1939 sai Miina Härma  esimese naisena Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Tema loomingulises pagasis on üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini.

    Miina Härma suri 77 aastasena ja maeti Raadi Maarja kalmistule Tartus. Helilooja 120. sünniaastal detsembris 1984 avati Miina Härma Gümnaasiumi ees tema monument.

    Marie Under
    27.03.1883 – 25.09.1980

    Marie Under oli eesti luuletaja
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 1933

    Marie Under õppis Tallinnas Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis ja seejärel lasteaednike kursustel. Kuni abiellumiseni Carl Eduard Friedrich Hackeriga 1902 töötas ja elas ta Tallinnas, seejärel Moskva lähistel Kutšinos. Luuletamist, enamasti saksa keeles, alustas ta juba 14-aastaselt. Ajaleht Postimees avaldas tema esimese luuletuse „Kuidas juhtus …“ 1904. aastal. 1906. aastal pöördus Marie Under tagasi Tallinnasse, kus ta 1913. aastal kohtus Artur Adsoniga, kellest sai tema kirjatoimetaja, esimese luulekogu koostaja ja hiljem ka abikaasa. 1944. aasta septembris põgenes Marie Under koos perega Rootsi. Aastatel  1955 ja 1964 omistati talle Henrik Visnapuu kirjandusauhind. Underi tähtsaimad luulekogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev “Hääl varjust” (1927) ja looduslüürikat sisaldav “Rõõm ühest ilusast päevast” (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse “Õnnevarjutus” 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu “Mu süda laulab” ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.

    Marie Under suri 92 aastaselt.  Ta maeti Stockholmi Metsakalmistule, 2016. aastal toimus ümbermatmine Tallinna Rahumäe kalmistule. 30 aasta möödumisel tema surmast avati 25. septembril 2010 Tallinnas Rahvusraamatukogu fassaadi taustal talle mälestussammas. 

    Anna Haava
    15.10.1864 – 13.03.1957

    Anna Haava oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
    Eesti Akadeemiliste  Naiste Ühingu auliige aastast 1936

    Anna Haava (sünd. Anna Rosalie Haavakivi) õppis mitmes saksakeelses erakoolis Patastel ja Tartus. Enne vabakutseliseks luuletajaks saamist 1905. aastal töötas ta lasteaiaõpetajana, põetajana ja õpetajana nii Eestis, Saksamaal kui ka Venemaal. Anna Haava esimene luuletus „Koidulale“ ilmus seoses Lydia Koidula surmaga Postimehes 1886. aastal. 1887. aastal lõi Peterburis õppiv orelikunstnik Miina Härma Anna Haava luuletustele esimesed viisid. Aastal 1888 ilmus Anna Haava esimene luulevihik „Anna Haava. Luuletused I“, seejärel 1890 „Luuletused II“ ja 1897 „Luuletused III“. Pärast kehvast tervisest mõjutatud eluperioodi 1891–1897 hakkas Anna Haava taas luuletusi avaldama, samuti hakkas ta tegema tõlketöid Postimehe kirjanduslisade jaoks ning eestindama teoseid maailmakirjandusest. Temalt on ilmunud üle 10 luulekogu. 1954 toimusid luuletaja 90. sünnipäeva puhul pidustused Tartu Ülikooli aulas. Samal aastal sai ta Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetuse.

    Anna Haava suri 92 aastasena ja maeti Raadi Maarja kalmistule Tartus.

    Elfriede Lender
    07.05.1882 – 10.04.1974

    Elfriede Amanda Lender oli eesti haridustegelane ja õpetaja
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 1936

    Elfriede Lender (sünd. Meikov) omandas hariduse saksakeelses eraalgkoolis ja venekeelses Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, kus 1900. aastal lõpetas pedagoogilise täiendusklassi ja sai algkooliõpetaja kutse. Hiljem omandas Elfriede Lender Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas eksternina ladina keele õpetaja kutse. Aastal 1906 asutas ta tasuta eraalgkooli, mis oli mõeldud mõlemast soost vaestest peredest õpilastele, ja aastal 1907 Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumi, mis andis Eesti tüdrukutele võimaluse õppida gümnaasiumis ning omandada pedagoogi kutse täiendusklassis. Kool töötas kuni 1940. aastani, mil see reorganiseeriti ning muudeti Tallinna 8. Keskkooliks. 1944. aastal põgenes Elfriede Lender Rootsi, kus ta 1962. aastani jätkas tööd haridusvaldkonnas. 1967. aastal ilmusid Stockholmis pealkirja „Minu lastele“ all tema memuaarid.

    Elfriede Lender suri 91 aastasena ja maeti Metsakalmistule Stockholmis. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avati 5. veebruaril 2019. aastal Tallinnas Politseiaia pargis Elfriede ja tema abikaasa ehitusinsener Voldemar Lenderi mälestusmärk.

    Minni Kurs-Olesk
    13.03.1879 – 20.10.1940

    Minni Kurs-Olesk oli Tartu seltskonnategelane ja poliitik
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 1939

    Minni Kurs-Olesk omandas hariduse Tartus A. Grassi tütarlastekoolis ja sai 1898. a. õpetaja kutse saksa naisõpetajate seminaris. Ta töötas lühiajaliselt saksa keele õpetajana Kišinjovis ja Turus,  kus tutvus nende piirkondade naisliikumise ja selle juhtidega.

    Alates 1902. a õppis ta kaks aastat vabakuulajana Londoni Ülikooli poliitiliste teaduste osakonnas, seejärel viibis mõned kuud Pariisis ja osales  ka II sotsialistliku internatsionaali kongressil Amsterdamis.

    1904. a asus Minni Kurs elama Tartusse ja abiellus advokaat Lui Oleskiga, kes hiljem töötas Eesti Vabariigi peaprokuröri ja mitme ministri ametikohal. Minni Kurs-Olesk osales aktiivselt ühiskondlikus elus: oli Asutava Kogu liige, mitmete seltside ja ühingute, näit Tartu Naisseltsi ja sellest eraldunud Naisühingu liige, võttis osa Kaagvere rinnalaste kodu, õdede kooli ja Naisühingu kutsekooli juhtimisest, oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei esindajana Tartu Ametiühisuste Kesknõukogu volinikuks, toetas tärkavat naistudengkonda ja elu lõpuaastatel kirjutas uudiskirjanduse tutvustusi mitmetele väljaannetele.

    Minni Kurs-Olesk suri 60 aastasena ja maeti Raadi kalmistule Tartus.

    Aino Kallas
    02.08.1873 – 09.11.1956

    Aino Kallas oli soome-eesti proosa- ja draamakirjanik, esseist ja kriitik
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 1936

    Aino Kallas (sünd. Krohn) õppis 1887–1894 Helsingi Soome Tütarlastekoolis. 1897 debüteeris ta soomekeelse luulekoguga „Laule ja ballaade“ ning 1899 esimese novellikoguga. Pärast abiellumist Oskar Kallasega elas ta 1903-1918 Tartus ning kuulus rühmituse „Noor-Eesti“ siseringi. Mitmes žanris loominguks leidis ta ainestikku Eesti minevikust. Ilmusid lapsepõlveromaan „Katinka Rabe“, Lydia Koidula elulugu „Tähelend“, eesti kirjandust tutvustavad ülevaated Soomes. 1920. aastatel kirjutas Aino Kallas pikemad teosed  “Barbara von Tiesenhusen”, “Reigi õpetaja”, “Hundimõrsja” ja “Püha Jõe kättemaks”. Kallase kirjanduslik pärand on rikkalik – peale novellide, romaanide ja ballaadiloomingu on ta avaldanud näidendeid, luulekogusid, reisiraamatuid ja mälestusi. Tema kõige loetavam teos on päevik, mille trükiversioon hõlmab aastaid 1897-1931, olles haarav kultuurilooline ja psühholoogiline dokument, omamoodi tõestus sümbolistide teesile, et suure kunstniku suurim teos on ta elu.

    Aino Kallas suri 83 aastasena ja maeti Hietaniemi kalmistule Helsingis.

    Aino Suits
    09.11.1884 – 08.08.1969

    Aino Suits oli soome päritolu estofiil, tõlkija, kirjanik ja ühiskonnategelane
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige

    Aino Suits (sünd.Thauvón) kasvas ja sai hariduse Soomes. Ta õppis Oulu tütarlastekoolis ja Mikkeli tütarlastegümnaasiumis ning Helsingi Ülikoolis, kus keskendus soome keelele ja kirjandusele, etnograafiale, kunstiajaloole, rahvaluulele ja geograafiale. 1911. aastal abiellus ta kirjandusteadlase ja luuletaja Gustav Suitsuga. Soomes elades olid nad ühiskondlikult aktiivsed ning aitasid kaasa ka Eesti iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aastatel 1924–1944 elasid nad Eestis, kus Aino Suits töötas soome keele ja kirjanduse lektorina ning Gustav Suits professorina Tartu Ülikoolis. 1933. aastal asutasid Aino Suits, Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Tartu Draamateatri Seltsi, mille juhiks valiti Aino Suits. 1944. aastal emigreerus perekond Rootsi. Seal töötas Aino Suits rootsi keele õpetajana ning osales aktiivselt naisorganisatsioonide tegevuses. Aino Suitsu „Päevaraamat 1901–1964“ ilmus Tallinnas 2014. aastal. 

    Aino Suits suri 84 aastasena Göteborgis. Aino ja Gustav Suits on maetud Metsakalmistule Stockholmis.

    AULIIKMED ALATES AASTAST 1991

    Helga Kurm
    11.01.1920 – 07.01.2011

    Helga Kurm oli eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 2001

    Helga Kurm (sünd. Antons) on andnud suure panuse eesti pedagoogika- ja kooliajaloo uurimisse ning võrdlevasse pedagoogikasse. Ta rajas eesti perekonnaõpetuse koostöös psühholoogide, arstide, juristide jt-ga ja osales perekonnaõpetuse ning seksuaal- ja perekonnakasvatuse juurutamises Eesti üldhariduskoolis.

    Lisaks arvukatele erialastele artiklitele avaldas Helga Kurm raamatud  “Sinule, tütarlaps” (1970) ja „Baltikumi rahvahariduse ajalugu” (1977). Ta oli innustav õppejõud paljudele õpetajatele ja eripedagoogidele.

    Helga Kurm suri 90 aastasena ja maeti Raadi kalmistule Tartus.

    Erna Abel
    19.12.1915 31.08.1999

    Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi loal

    Erna Abel oli Eesti spordipedagoog, suusataja ja treener
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 2001

    Erna Abel (sünd. Kull) omandas hariduse Kivijärve algkoolis ja Tartu Pedagoogiumis. Aastatel 1935–1941 töötas õpetajana Urvaste algkoolis, mil alustas ka suusatreeningutega. Kehakultuuriteaduskonna lõpetamise järel 1945. a jäi ta tööle Tartu Ülikooli ning jätkas sportlasekarjääri suusatajana. Erna Abel võitis aastatel 1941–1964 Eesti meistrivõistlustel 53 medalit, neist 32 kulda. Ta võistles nii murdmaa- kui ka mäesuusatamises. Aastatel 1949 – 1953 kuulus ta Nõukogude Liidu mäesuusatajate absoluutsesse paremikku (1952. aastal tuli NL ametiühingute meistriks slaalomis). Koos abikaasa Herbert Abeliga olid nad staažikad, tuntud ja tunnustatud suusatreenerid.

    Erna Abel suri 83 aastasena ja maeti Raadi kalmistule Tartus.

    Asta Vilbaste
    05.04.1923 25.04.2010

    Asta Vilbaste oli eesti zooloog (arahnoloog)
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige

    Asta Vilbaste (sünd. Tuisk) õppis Vändra Ühisgümnaasiumis ja Tallinna kodumajanduskoolis. 1945. aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikoolis ning 1947. aastal õpingute kõrvalt tööd teaduste akadeemia bioloogia instituudis. 1950. aastal lõpetas Asta Vilbaste ülikooli ning 1956. aastal kaitses kandidaaditöö puukidest Eestis. Edaspidi uuris ta Eesti puukide ja ämblike liigilist koosseisu, levikut ja arvukuse sesoonsust, pälvides uurimistöö eest ka rahvusvahelise tunnustuse.  Asta Vilbaste sulest on ilmunud umbes 50 erialast publikatsiooni.

    Kui taaskäivitati Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, panustas ta energiliselt selle tegevusse.

    Ta kuulus ka kogumiku „Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing 1926–1940” toimetuskolleegiumisse.

    Asta Vilbaste suri 87 aastasena ja maeti Raadi Vana-Jaani kalmistule Tartus.

    Eve Oja
    10.10.1948 – 27.01.2021

    Eve Oja oli Eesti matemaatik
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige

    Eve Oja (sünd. Martin) lõpetas Tallinna 1. Keskkooli ja Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna. 1975. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi kraadi. Ta töötas aastatel 1975–1991 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas matemaatilise analüüsi kateedris assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina. Aastatel 1977–1978 töötas Eve Oja Mali Vabariigi Rahvuslikus Inseneride Koolis. Aastast 1992 oli ta Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna funktsionaalanalüüsi professor. 2010. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

    Eve Oja suri 72 aastasena ja maeti Raadi Vana-Jaani kalmistule.

    Ene Ergma
    sündinud 29.02.1944

    Ene Ergma on Eesti astrofüüsik ja poliitik
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 2006

    Ene Ergma lõpetas Viljandi 1. Keskkooli, õppis Tartu Ülikoolis füüsika erialal, lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli astronoomia erialal 1969. a. ning sai 1972. a. samas ülikoolis  matemaatikakandidaadi ja 1984. a. füüsika-matemaatika doktori kraadi. Tema doktoridissertatsiooni teemaks oli “Ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsioonistaadiumites”. Ene Ergma on töötanud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis, NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudis, Tartu Ülikoolis professorina. Aastatel 1999–2004 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. Ene Ergma on olnud korduvalt valitud Riigikogu liikmeks, aastatel 2003–2006 oli ta selle esimees, 2006–2007 aseesimees. Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik aastast 1997.

    Anu Raud
    sündinud 10.05.1943

    Anu Raud on Eesti tekstiilikunstnik.
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 2016

    Anu Raud lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1961. a. ja seejärel 1967. a. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi  tekstiili erialal. Ta on töötanud rahvakunstimeistrite koondises „Uku“, Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, Eesti Kunstiakadeemias vanemõpetaja ja dotsendina aastatel 1972–1995, rahvakunsti õppetooli professorina 2001–2006  ning Viljandi Kultuurikolledži talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhatajana 1994–2001. Aastast 2006 emeriitprofessor, aastast 2016 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

    Mai Maser
    sündinud 16.07.1938

    Mai Maser on Eesti lastearst ja toitumisspetsialist
    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige aastast 2022

    Mai Maser lõpetas 1955. aastal Tartu II Keskkooli (nüüdse Miina Härma Gümnaasiumi), 1960. aastal veterinaararstina EPA  ja 1968. aastal pediaatrina Tartu Riikliku Ülikooli ning kaitses 1972. aastal meditsiinikandidaadi kraadi.

    Olles töötanud aastatel 1976–1986 Tartu Ülikooli kirurgia kliiniku erinevates üksustes,  alustas ta  1986. aastal tööd dotsendina pediaatria õppetoolis, kust  1994. aastal siirdus pensionile. Aastatel 1987–1994 täitis Mai Maser Tartu linna peapediaatri ülesandeid.

    Mai Maser on Eestis tuntud toitumisekspert. Tema algatusel loodi 1993. aastal Eesti Toitumisteaduse Selts. Ta on osalenud kõigis Eesti toitumissoovituste koostamise töörühmades. Tema sulest on ilmunud arvukalt tervise edendamise ja toitumise teemalisi artikleid ning mitmeid raamatuid.

    2014–2021 oli Mai Maser  Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu president, kes muuhulgas elustas 2016. aastal Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu koostöö Põhjamaade ja Baltikumi akadeemiliste naiste ühingutega. Selle esimeseks väljundiks oli meie ühingu 90.  aastapäeva puhul rahvusvahelise konverentsi korraldamine Tartus, mis pani aluse akadeemiliste naiste ühingute ühistele konverentsidele Kaunases 2017. aastal ning Helsingis 2019. aastal.

    Mai Maseri panus nii akadeemilise naispere eestvedajana kui ka ühiskonnale olulistes küsimustes kaasa mõtlejana on jätkuvalt väga suur.

    Statuudid

    STATUUDID

    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu (EANÜ) poolt välja antavate aunimetuste statuudid

    EANÜ auliikme statuut

    1. EANÜ auliikme (edaspidi auliikme) nimetus omistatakse EANÜ poolt erilise austusavaldusena akadeemilise kõrgharidusega naissoost üksikisikule nii Ühingule kui kogu Eesti ühiskonnale osutatud teenete eest.
    2. Ettepaneku auliikme nimetuse omistamiseks võivad teha kõik ühingu liikmed, kõrgkoolide struktuuriüksused, kõrgkoolides töötavad erinevad komisjonid ja üksikisikud.
    3. Ettepanek auliikme nimetuse omistamiseks esitatakse EANÜ konkursikomisjonile elektrooniliselt või paberkandjal üks kuu enne aastapäevaüritust.
    4. Ettepanekus näidatakse, milliste teenete eest taotletakse esitatud kandidaadile auliikme nimetust.
    5. Auliikme nimetuse omistamise otsustab EANÜ konkursikomisjon, mille kinnitab EANÜ juhatus.
    6. Auliikme väljakuulutamine ja autasustamine toimub EANÜ aastapäevaürituste raames.
    7. Auliikme staatus registreeritakse EANÜ Auraamatus, kuhu tehakse sissekanne inimese nime ja aunimetuse andmise kuupäeva kohta.
    8. Auliikme staatus ei too EANÜ-le kaasa materiaalseid ega juriidilisi kohustusi auliikme nimetuse saanud isiku ees.

     

    EANÜ „Aasta akadeemiline naisteadlane” statuut

    1. Üldsätted

    1.1. Käesoleva statuudiga reguleeritakse EANÜ akadeemilise haridusega aasta naisteadlase konkursi (edaspidi konkurss) korraldamist ja aasta akadeemilise naisteadlase nimetamist.

    1.2. Statuudi mõistes on aasta akadeemiline naisteadlane doktorikraadi või sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni omav kõrgkooli nais-õppejõud või nais-teadustöötaja.

    1.3. Konkursiga selgitakse välja konkursi väljakuulutamise aastale eelnenud aasta edukaim naisteadlane eesmärgiga väärtustada naisteadlaste teadustegevust, sellega seotud ühiskondlikku aktiivsust ja naisteadlaste panust ühiskonnas.

    2. Konkursi korraldamine

    2.1. Konkursi korraldab EANÜ konkursikomisjon kõrgharidusega naisteadlastele nende tunnustamiseks. EANÜ juhatus koos konkursikomisjoniga kuulutab selle välja ja kinnitab läbiviimise ajagraafiku.

    3. Konkursil osalemise tingimused

    3.1. „Aasta akadeemilise naisteadlase” kandidaadi võivad üles seada teadlane ise, tema teadus- või projektitöö rahastaja, struktuuriüksuse juht, vähemalt kaks kõrgkooli esindajat või kaks EANÜ liiget ühisavaldusega.

    3.1. Konkursil osalemiseks tuleb EANÜle esitada elektroonilisel kujul motiveeritud esildis ja lisamaterjalid kandidaadi ülesseadja äranägemisel aadressil ean@ean.ee. Kandidaadi CV peab olema kättesaadav Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) avalikus portaalis.

    4. Aasta akadeemilise naisteadlase valimine

    4.1. Aasta akadeemiline naisteadlane valitakse EANÜ konkursikomisjoni koosolekul. Valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

    4.1.1. Aktiivne teadus- või õppetegevus, sh teaduslike projektide juhtimine või osalemine põhitäitjana; silmapaistvad teadustulemused ja nende publitseerimine; esinemine erialastel teadusfoorumitel; magistrandi/magistrantide või doktorandi/doktorantide juhendamine; teaduspreemiad ja -tunnustused; osalemine teadusorganisatoorses tegevuses.

    4.1.2. EANÜ konkursikomisjonil on õigus aasta akadeemilise naisteadlase valimisel arvestada täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad konkursile esitatud lisamaterjalidest.

    5. Konkursi tulemuste kinnitamine ja aasta akadeemilise naisteadlase autasustamine

    EANÜ juhatus kinnitab konkursikomisjoni tulemused ja autasustab aasta akadeemilist naisteadlast EANÜ tänukirjaga ja meenega. Tänukiri koos mälestusesemega „Akadeemiline naisteadlane … vastav aasta …” antakse üle EANÜ konverentsil.

    Aasta akadeemiline naisteadlane annab allkirja EANÜ auraamatusse.

     

    EANÜ „Aasta akadeemiline noor naisteadlane” statuut

    1. Üldsätted

    1.1. Käesoleva statuudiga reguleeritakse EANÜ aasta akadeemilise haridusega noore naisteadlase konkursi (edaspidi konkurss) korraldamist ja aasta akadeemilise noore naisteadlase nimetamist.

    1.2. Statuudi mõistes on noor naisteadlane doktorantuuris õppiv või doktorikraadi või sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni omav kõrgkooli nais-õppejõud või nais-teadustöötaja, kelle vanus konkursi väljakuulutamisele eelneva aasta 31. detsembril oli 35 aastat või alla selle.

    1.3. Konkursiga selgitakse välja konkursi väljakuulutamise aastale eelnenud aasta edukaim noor naisteadlane eesmärgiga väärtustada noorte naisteadlaste teadustegevust, sellega seotud ühiskondlikku aktiivsust ja tõsta noorte naisteadlaste töömotivatsiooni.

    2. Konkursi korraldamine

    2.1. Konkursi korraldab EANÜ konkursikomisjon kõrgharidusega naisteadlastele motivatsioonisüsteemi rakendamiseks ette nähtud vahendite arvelt. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise ajagraafiku kinnitab EANÜ juhatus koos konkursikomisjoniga.

    3. Konkursil osalemise tingimused

    3.1. „Aasta akadeemilise noore naisteadlase“ kandidaadi võivad üles seada noorteadlane ise, tema magistri- või doktoritöö juhendaja, struktuuriüksuse juht, vähemalt kaks kõrgkooli esindajat või kaks EANÜ liiget ühisavaldusega.

    3.2. Konkursil osalemiseks tuleb EANÜ-le aadressil @ean.ee elektrooniliselt esitada motiveeritud esildis ja lisamaterjalid kandidaadi ülesseadja äranägemisel. Kandidaadi CV peab olema kättesaadav Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) avalikus portaalis.

    4. Aasta akadeemilise noore naisteadlase valimine

    4.1. Aasta akadeemiline noor naisteadlane valitakse EANÜ konkursikomisjoni koosolekul. Valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

    4.1.1. Aktiivne lülitumine teadustegevusse, sh teaduslike projektide juhtimine või osalemine põhitäitjana; silmapaistvad teadustulemused ja nende publitseerimine;  esinemine erialastel teadusfoorumitel; magistrandi/magistrantide või doktorandi/doktorantide juhendamine; teaduspreemiad ja -tunnustused; osalemine teadusorganisatoorses tegevuses.

    4.1.2. EANÜ konkursikomisjonil on õigus aasta noore naisteadlase valimisel arvestada täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad konkursile esitatud lisamaterjalidest.

    5. Konkursi tulemuste kinnitamine ja aasta akadeemilise noore naisteadlase autasustamine

    5.1. EANÜ juhatus kinnitab konkursikomisjoni tulemused ja autasustab aasta akadeemilist noort naisteadlast EANÜ tänukirjaga ja meenega. Tänukiri koos mälestusesemega „Akadeemiline noor naisteadlane … vastav aasta …” antakse üle EANÜ konverentsil. Aasta akadeemiline noor naisteadlane annab allkirja EANÜ auraamatusse.

    Avaleht

    EESTI AKADEEMILISTE NAISTE ÜHING

    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing (EANÜ) asutati aastal 1926 Tartus eesmärgiga ühendada kõrgharidusega naisi ning virgutada neid rakendama oma teadmisi nii akadeemilises elus kui ka laiemalt. Ühingu esmased eesmärgid olid ja on toetada naiste kõrgharidust, kujundada kutse-eetikat, kaitsta teadusuuringute vabadust ning süvendada akadeemiliste naiste kokkukuuluvust nii Eestis kui ka kogu maailmas.

    Ühingu liikmed kohtuvad regulaarselt, et kuulata loenguid aktuaalsetel teemadel ja külastada huvitavaid paiku. Korraldame ise ja võtame osa rahvusvahelistest konverentsidest.

    Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu logoks on valgust, tarkust, ustavust, valmisolekut jmt sümboliseeriv muistne ja paljudes maades tuntud õlilamp.

    The Estonian Association of University Women was established in 1926 with a mission to unite university-educated women and to stimulate them to share their knowledge in academia and elsewhere. The association’s primary purposes were and are to support women’s higher education, shape professional ethics, protect academic freedom, and strengthen the cohesion of academic women in Estonia as well as in the whole world.

    Members of the association meet regularly to attend lecutures on current issues and to visit interesting places. They organize and take part in international conferences.

    Symbolized by the ancient oil lamp, well-known to many nations, the logo of the Estonian Association of University Women expresses light, intelligence, loyalty, and preparedness.

    LUGUPEETUD ÜHINGUKAASLASED!

    Kohtume 17. aprillil TÜ Raamatukogu direktrissi Krista Aruga

    Õnnitleme juubilare!

    Eede Almers – 90. sünnipäeval 18. aprillil
    Viivi Hallik – 85. sünnipäeval 16. aprillil

    Õnnitleme sünnipäevalpsi!

    Ester Barkala – 02. aprillil
    Kaja Rosin – 04. aprillil
    Ülle Kollist – 14. aprillil
    Anu Sööt – 19. aprillil
    Tiina Ööpik – 23. aprillil
    Tiiu Rämmer – 27. aprillil

    Info ukrainlaste abistamiseks!