Tunnustatud naisteadlased

EANÜ AASTA AKADEEMILINE NAISTEADLANE

Külli Kingo
tunnustatud 8. oktoobril 2016.

Külli Kingo (sündinud 7. aprillil 1972) on Eesti arstiteadlane, kes kaitses doktorikraadi 2005. aastal teemal “Interleukiin ­-10 perekonna tsütokiniinide geenide polümorfismid naastulise psoriaasi puhul.”

Külli Kingo on Tartu Ülikooli dermatoloogia ja veneroloogia professor,  rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud teadlane ja hinnatud õppejõud. Tema teadustöö hõlmab erinevate nahahaiguste tekkemehhanisme, levikut ja ravivõimalusi. Tema töö on oluliselt mõjutanud arusaamist kaasasündinud immuunsuse olulisest rollist nahahaiguste patogeneesis.

Külli Kingo on avaldanud üle 90 publikatsiooni. EANÜ tunnustuse saamise eel oli tema juhendamisel kaitstud 4 doktoritööd, sel ajal juhendas ta 6 doktoranti. 2004. aastal omistati  Külli Kingole Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia ning 2016. aastal Riigi teaduspreemia arstiteaduses. Külli Kingo on töötanud mitmetel kõrget vastutust nõudvatel töökohtadel, nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahakliiniku juhataja ning Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan.

Tiina Nõges
tunnustatud 29. septembril 2018.

Tiina Nõges (sündinud 24.05.1957) on 2013. aastast Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobiolooga professor.
Ta kaitses doktorikraadi Moskvas 1989. a. teemal „Toitumissuhted Peipsi järve planktonis”.

Tiina Nõges on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes on loonud limnoloogiakeskuses töörühma, kuhu kuulub üle 40 teadlase ja kraadiõppuri. Tema töörühm on sisevete uuringud viinud kaasaegsele funktsionaal-ökoloogilisele tasandile. Käesoleval ajal juhib ta Eesti üht suurimat projekti, mille teemaks on järvede toiduahelate ja kalastiku elujõulisusega.

ISI WoS andmebaasis on 106 Tiina Nõgese publikatsiooni, mida on tsiteeritud ligi 2000 korda. Tema töörühm osaleb Euroopa teaduse raamprogrammide projektides ning viimastel aastatel on ta juhtiv teadlane ülemaailmse järvede pidevmõõtmiste võrgustikus GLEON ja globaalseid järvede temperatuurimuutusi uurivas töörühmas.

Tiina Nõgese eestvedamisel alustati regulaarseid rahvusvahelisi Euroopa Suurjärvede Sümpoosione (ELLS), mis toimuvad alates 2006. aastast. Tiina Nõgese ja tema teadusrühma tööd on kahel korral (2003 ja 2015) tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga. EANÜ tunnustuse saamise ajaks oli Tiina Nõges juhendanud 9 doktori ja 6 teadusmagistri tööd.

Aastatel 2009 –2012 oli Tiina Nõges Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Tiina Nõges kuulub Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogusse. Ta pälvis 2017. aastal Eesti Maaülikooli teenetemedali.

Andra Siibak
tunnustatud 6. oktoobril 2021.

Andra Siibak (sündinud 13. juulil 1981) on Tartu Ülikooli meediauuringute professor ning meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppekava programmijuht aastast 2016. Andra Siibak kaitses 2009. a. doktoritöö teemal „Self-presentation of the “Digitaalne Generatsioon” in Estonia“.

Tema peamised uuringud on seotud (noorte) interneti- ja sotsiaalmeedia kasutuse, uue meedia andmestumise ning privaatsuse teemadega. Perioodil 2020/2021 ilmus tema autorluses 14 kõrgetasemelist rahvusvaheliselt eelretsenseeritud publikatsiooni ning lisaks hulgaliselt populaarteaduslikke artikleid, ettekandeid, kogumikuartikleid, õpikupeatükke.

2020. aasta lõpus ilmus Andra Siibaku koostamisel ja toimetamisel digitaalsetele meetoditele keskenduv kõrgkooliõpik, mis pälvis HTMi „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2020” preemia ja sai Statistikaameti konkursil „Andmepärl 2020” parima andmeloo preemia.

2021. aastal ilmus Andra Siibakult koostöös Giovanna Mascheroniga (Milano Ülikool) ingliskeelne monograafia „Datafied Childhoods. Data Practices and Imaginaries in Children`s Lives”, mis leidis olulist tunnustust Maailma Internetiuurijate Assotsiatsiooni poolt.

Septembris 2021 valiti Andra Siibak ECREA (Euroopa kommunikatsiooniuurijate ja -hariduse assotsiatsioon) doktorikooli peasekretäriks. Ta juhendab doktorante meedia ja kommunikatsiooni, sotsioloogia ja õigusteaduse erialadel. Tunnustuse saamisele kahel eelneval aastal kaitsti tema juhendamisel 4 magistritööd, 2 bakalaureusetööd ning 3 seminaritööd. Augustis 2021 nomineeriti ta Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) visuaalkultuuri, filmi ja meedia sektsiooni liikmeks.

Ester Oras
tunnustatud 18. oktoobril 2024.

Ester Oras (sündinud 11. september 1984) on Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor. Ester Oras kaitses oma doktoritöö teemal „Practices of wealth depositing in the 1st-9th century AD eastern Baltic” 2014. aastal Cambridge’i Ülikoolis.

Ester Oras on arheokeemik, kes sildab humanitaar- ja loodusteadusi, et uurida meie ajaloolise toitumise ja tervise pikaajalisi kujunemisprotsesse. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on biomolekulaararheoloogia ning erinevad kaasaja massispektromeetria ja isotoopanalüüside lahendused, mille abil tuvastada nii savinõudesse kui ka inimskelettidesse ladestunud toidujäänuseid ning haigustekitajaid.

Aastal 2020. rajas Ester Oras Tartu Ülikooli juurde interdistsiplinaarse Archemy uurimisgrupi ja -labori ning on selle unikaalse, Baltimaade esimese arheokeemia labori direktor. Ta on avaldanud üle 40 kõrgetasemelise teadusartikli nii arheoloogia kui keemiateaduste tippajakirjades, edukalt juhendanud doktorante ja magistrante, ning vedanud kümmet loodusteaduslikke ja humanitaarteadusi siduvat uurimisprojekti nii Eesti kui välisrahastuse toetusel. Aastal 2024. omistati talle mainekas Euroopa Teadusnõukogu (ERC) stardigrant.

Ester Oras on aktiivne võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse kõneisik nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Ta on ÜRO Rahvusvahelise „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva maaletooja, Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise tugiisik ning vastava komisjoni liige, ning osalenud erinevates võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse projektides. Alates 2017. a on ta Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, ning 2021-2023 oli ta ENTA asepresident.

EANÜ AASTA AKADEEMILINE NOOR NAISTEADLANE

Triinu Kõrgessaar
tunnustatud 8. oktoobril 2016.

Triinu Kõressaar (sündinud 8.06.1982) on Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadur. Ta kaitses doktorikraadi bioinformaatika alal 2012. aastal teemal „PCRi praimeridisaini parendamine prokarüootsete liikide detekteerimisel”.

Tema uurimisvaldkond on paikneb arvutiteaduse ja molekulaarbioloogia piirimail, milles ta on arendanud väga vajalikke uusi metoodikaid. Uurimistöö kõrval on ta hinnatud bioinformaatika õppejõud, kes juhendab magistrante ja jagab regulaarselt oma oskusi ja teadmisi rahvusvahelistel konverentsidel.

Birgit Maaten
tunnustatud 29. septembril 2018.

Birgit Maaten (sündinud 5.10.1990) on Tallinna Tehnikaülikooli energeetikadoktor. Ta kaitses doktoritöö 2018. aastal teemal „Erinevate põlevkivide koostis ja reaktiivsus ning nende termilisel töötlusel tekkivad produktid”.

Birgit Maaten õpetab üliõpilastele kütusemajandust ja põlemisteooriat ning loodushoidu energeetikas. Tunnustuse saamise ajaks oli tal ilmunud 17 publikatsiooni, peatükid kahes kogumikus ning ta oli lõpetanud 12 projekti, käsil oli 5 jooksvat projekti. Ta on juhendanud ühe magistritöö. Birgit Maaten kuulub Energiatehnoloogia instituudi nõukogusse.

Margot Sepp
tunnustatud 18. oktoobril 2024.

Margot Sepp (sündinud 17.10.1990) on Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobioloogia teadur. Ta kaitses doktoritöö 2019. aastal teemal „Orgaaniline aine parasvöötme järvedes – seire ning seosed valgalaga”.

Margoti uurimistöö fookus on järvede ja jõgede biogeokeemia ja ökoloogia. Ta on üle kümne aasta osalenud teadusprojektides, mille teemadeks on süsiniku-, fosfori- ja lämmastikuringe järvedes. Tunnustuse saamise ajaks oli tal ilmunud 12 teadusartiklit, millest 5 puhul on ta esimene autor. Samuti on ta populaarteadusliku raamatu „Eesti järved“ kaasautor. 2022.–2024. aastal läbis ta järeldoktorantuuri Hispaanias Katalaani Veeuringute Instituudis (ICRA).