AJAVEEB
EANÜ TEGEVUSED 2025
JAANUAR
29. jaanuaril kohtusime EANÜ noorteadlase laureaadi Margot Sepaga ja kuulasime tema ettekannet teemal “Veekogude tähtsus Eesti loodusele ja minu teadlaskarjääri kujunemisele“. Järgnes elav arutelu Eesti jõgede-järvede teemal. EANÜ auliige Mai Maser andis tunnustatud noorteadlasele üle spetsiaalselt kujundatud vaasi. Margot Sepp tegi sissekande ühingu auraamatusse.
Koosolekul kinnitati EANÜ majandusaasta aruanne ning president Anu Leppiman rääkis ühingu edasistest plaanidest.
VEEBRUAR
12. veebruaril kohtusid EANÜ Tallinna osakonna liikmed alanud Eesti Raamatu Aasta puhul Tallinna Tehnikaülikooli ruumes kirjastuse Eetos sisujuhi Elise Ojasooga, kes rääkis põneval teemal – elulooraamatutest ja nende koostamisest. Kirjastuse Eetos poole võivad pöörduda kõik, kes soovivad enda või oma lähedase inimese eluloo salvestada ja raamatuna vormistada. Selleks, et raamat saaks originaalne, on intervjueerijatena kaasatud kogenud psühholoogid, terapeudid jt erialase ettevalmistusega spetsialistid. Raamatu panevad kokku keeleinimesed. Elise rääkis, Kuidas elulooraamatute koostamine toimub, milliseid väljakutseid on ette tulnud ning milliseid uuendusi on edaspidiseks kavandatud.
Jagasime EANÜ uudiseid, kavandasime EANÜ Tallinna osakonna poolt korraldatavaid tegevusi kevadpoolaastaks, arutasime toimkondade loomist, jagasime teaduse populariseerimise taotlusvooru taotluse esitamise kogemust ning rääkisime enda loomingu tutvustamise võimalustest EANÜ kohtumistel ja ka väljaspool. Külastasime LIB hoone näitusealal avatud Eesti Raamatu Aastale pühendatud näitust.
26. veebruaril kohtusime Tartu linnakirjaniku Tõnis Viluga. Tõnis Vilu sõnu on meedias kajastatud nii – raamatuaasta pole mitte ainult raamatuaasta, see on ka eesti hingeloo aasta. Mitmete preemiatega tunnustatud autor rääkis oma luuletee kujunemisest ja loomingulisest tegevusest käesoleval ajal. Huvi pakkusid nii Tõnis Vilu kirjandusklubi tegevus, kohtumised linnakirjanikuna, tõlketegevus, kui ka inspiratsiooniallikad. Lõpetuseks luges Tõnis Vilu meile ette mõned oma luuletused.
Mai Maser kutsus üles jätkuvalt tegelema EANÜ auliikme Aino Kallase pärandiga. Koosolekul osalejad haakusid mõttega ja tegid mitmeid tõhusaid ettepanekuid.
MÄRTS
26. märtsil kohtusime Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoniga. Põnevalt ülesehitatud loeng „Antibiootikumiresistentsuse teke ja levik“ algas ajaloolise vaatega nakkushaiguste levikule ja antibiootikumide avastamisele. Saime ülevaate resistentsuse tekke ja leviku vormidest ning ulatusest maailmas ning rohkesti mõtteainet tervisetargaks käitumiseks.
APRILL
16. aprillil rääkis meie ühingu liige Elina Aleksejeva oma tööst Celvia CC AS-is (end. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus).
Ettekande teemaks oli „Emaka molekulaarsed uuringud ning sümboolne kasutus kunstis“. Loengu esimeses osas selgitas ta viljatusravi teel saadud raseduse edukust laste saamisel ja selle seost reproduktiivimmunoloogiaga.
Ettekande teine osa oli pühendatud teemale, kuidas Kris Lemsalu kunst teda kõnetab. Selle kohta on Elina kirjutanud artikli ajakirjas „Kunst.ee“ 1.2025: „Kuidas on see võimalik, et mind köidab Kris Lemsalu looming ajakirjas“.
24. aprillil külastasime Tartu Ülikooli seitsme õppehoone kunstigalerii koostöös korraldatud ürituste sarja „Kord ja kaos“ raames loodud kunsti ja teadust ühendavat näitust “Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused”. Näitust tutvustasid idee autor ja kuraator, EANÜ liige Kärt Summatavet ning kunstnikud Tiina Kraav, Anne Rudanovski, Jaagup Kirme ja Rainer Kurm.
30. aprillil korraldas EANÜ Tallinna piirkond Niguliste kirik-muuseumi külastuse. Meie giidiks oli kunstiajaloolane Kaia Haamer. Külastuse jätkuks jagasime muljeid kohvitassi juures.
MAI
14. mail kohtusime Eesti Maaülikooli õppejõu, maastikuarhitekt Toomas Muruga, kes tegi meile põhjaliku ettekande pargikultuurist ja linnadele vajalikust tervist tagavast infrastruktuurist. Seda teemat ajendas käsitlema perekond Kallasele kuulunud, käesoleval ajal hävimisohus oleva Sanatooriumi pargikompleksi olukord. Tartu linn on kavandanud pargi asemele luua elamurajooni. Maaülikooli eksperdid peavad Sanatooriumi parki ja selle ümbrust põhjendatult üheks väga oluliseks kuumasaarte leevendajaks tihedalt täis ehitatud linnaosade vahel. Teadlased on seisukohal, et väärisloodust ja kultuurimiljööd tuleks kõigi jõupingutustega säilitada, kuna eluslooduse taastering ja puude kasvamise aeg on mitme inimpõlve pikkune.